Uus seadusettepanek jätaks gümnaasiumi lõpetamise kooli otsustada

Uute gümnaasiumi lõpetamistingimustega muutuks keskkooli läbimine kooli otsustada.

Riigikogu kultuurikomisjonile esitatud Haridus-ja Teadusministeeriumi ettepanekus on üheks punktiks langetada eksamilävend ühe hindepalli peale, kuid kooli otsustada jääb, kas õpilane lõpetab keskkooli või mitte.

Kehtiva seaduse järgi on eksamitel lävendiks 50 punkti, kuid tulevikus juhul kui ettepanek võetakse vastu, võib tekkida olukordi, kus mõni kool loeb eksami sooritatuks alles kõrgema või madalama punktisummaga.

„Tegemist on suure süsteemiga, mis tuleb põhjalikult läbi töötada, kuid põhimõtteliselt võib nii juhtuda,“ vastas Haridus-ja Teadusministeeriumi konsultant Asso Ladva, kes lisas, et eelmine eksamiformaat püüdis täita liiga palju eesmärke. Uus eksam peaks aga olema eelkõige tagasideks riigile ja osalt ka edasise õpetöö jätkamiseks kõrgkoolis.

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige ja õpetaja Margit Timakov arvab, et ühe punktiga gümnaasiumi lõpetamine devalveerib gümnaasiumihariduse ja tekitab küsimuse eksami vajalikkusest. „Üks matemaatikaeksam on parem kui kaks ja suunaeksam on parem kui komplekseksam, kuna aitab hoida asja fookuses.“

Samuti on Eesti Õpetajate Liit seisukohal, et riigieksam peab olema terviklahendus, mis õpilaste üldoskuste ja aineteadmiste kohta adekvaatset tagasisidet annab. Faktiteadmiste kontrollilt tuleb jõuda sisulise analüüsi ning sünteesini.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi prantsuse keele õpetaja Katrin Meinart arvas ettepanekust järgmiselt: „Muudatusettepanek lävendi langetamiseks kôlab samuti nagu kôrgushüppe vôistlustel kôlaks ettepanek panna latt 5 cm kôrgusele, ehk siis absurdselt. Gümnaasiumi lôpetamiseks on normaalne näidata, et oled ôpitava omandanud vähemalt 50% ulatuses.“

Kui seadus võetakse tänavu Riigikogus vastu, rakendab Haridus-ja Teadusministeerium seda alates 2016. aastast.

Taavi Teder