Paanikanupp tagab taksojuhtidele turvatunde

Kuigi viimase kümne aasta jooksul on ette tulnud  mitu meedias kajastust leidnud taksojuhtidega seotud vägivallajuhtumit, on vaid üksikud taksofirmad enda töötajate turvalisusriski maandamiseks abinõusid rakendanud.

2002. aastal röövi käigus surma saanud Tulika taksojuht Urmas Kivioja ning 2008. aastal pussitada saanud FIE Lembit Blauhut on vaid mõned taksojuhtidest, kes on silmitsi pidanud seisma ettearvamatute klientidega.

Kui pärast 2002.aastal aset leidnud traagilist juhtumit kaalus Tulika Takso sääraste olukordade ära hoidmiseks paigaldada autodesse asukohamääramissüsteemi GPR ja paanikanupud,  siis hetkel ei ole turvakaalutluste tõttu võimalik taksofirmal paanikanuppude kohta informatsiooni avaldada.
150 autot haldava Tallink Taksoga, vastab väljaõppe-ja järelvalvejuht Toivo Rägastik : „Tallink Takso peab ülioluliseks taksojuhtide turvalisust ja seepärast on kõikidel meie taksodel ka paanikanupp.“ Ning lisab, et paanikanuppu kasutatakse kuu lõikes keskmiselt 1-2 korda.

Reval taksos töötav dispetšer lausus, et tema andmetel ei ole nende taksofirmal, kelle haldusse kuulub 160 autot, paanikanuppe veel paigaldatud.
Lehekülje  1takso.eu, mille eesmärgiks on aidata leida FIE-na töötavate taksojuhtide seast endale lähim takso, kordinaator Zanev Georgi sõnul, on taksojuhtidel võimalik soetada endale paanikanupp lisatasu eest.  Kordinaator lisab, et arvatavasti on lisatasu just selleks põhjuseks, miks paanikanupp Fie-de seas populaarne ei ole.

Tallink Takso väljaõppe-ja järelvalvejuhi Toivo Rägastiku sõnul kasutati paanikanuppu peamiselt klientide puhul, kes kasutasid  taksoteenust, kuid selle eest maksa ei soovinud.

Teele Talve