Prügilate sulgemise võidukas finiš

Otsi kohta kus sa saad ja kalla prügi välja. Foto: Ekspress

Mäletan hästi aegu, kui väikese poisina sai koos isaga majaehitusest ülejäänud prügi autokastis linnaäärsele prügimäele toimetatud. Omaette vaatamisväärsuseks olid kujunenud niinimetatud „prügikollid“, kes mõne uue suurema koorma saabumisel juba enne auto peatumist kastis ja kasti küljes rippusid, et parem kraam endale krahmata ja sellele uus otstarve leida. Omamoodi taaskasutus ju seegi, kuigi tollane Eesti veel taaskasutust sellisena nagu praegu, ei tundnud. Tehti vahet vaid väga üldistel kriteeriumitel nagu näiteks ehituspraht ja olmeprügi, kuid ega sedagi keegi korralikult ei kontrollinud. Mitmeid kordi peitsime olmeprügi alla ehitusprahi, sest tehing oli nii soodsam. Ja polnud vahet kuhu ja mismoodi sa selle maha kallasid. Otsi kohta kus sa saad ja kalla prügi välja.

1990. aastateni oli prügila praktiliselt igal suuremal asulal ja ettevõttel ning enamasti puudus neis igasugune keskkonnaalane kontroll ja järelevalve. Alles Eesti iseseisvudes hakati teemaga aktiivsemalt tegelema – järk-järgult suleti keskkonnaohtu ja -reostust põhjustavaid prügilaid, alustati järelevalvet jäätmevoogude üle ja tõsteti elanike keskkonnateadlikkust.

Jäätmevaldkonna murrangulised muutused toimusid aastatel 2004–2007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid hakkasid lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, seal hulgas ka korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004–2007 põhines üleriigilisel jäätmekaval, mille strateegilisteks eesmärkideks oli vähendada prügilate arvu ning suunata järjest enam jäätmeid taaskasutusse.

Tavaprügilate arv. Allikas: Keskkonnaministeerium

Prügilate sulgemine ei tähenda seda, nagu polekski Eestis enam jäätmeid kuhugi ladestada. Vastupidi – alates 2000. aastast on kasutusele võetud 5 uut kõikidele tänapäeva tehnilistele ja keskkonnakaitselistele normidele vastavat prügilat. Üks selline suudab teenindada mitut maakonda vähemalt järgnevad 30 aastat. Lisaks on plaan rajada täiendav tavajäätmete prügila Viljandimaale.

Hetkel on Eestis 5 nõuetele vastavat prügilat ning need asuvad Jõelähtmel, Uikalas, Väätsal, Tormas, Paikusel ning Tallinnas, kus toimub ehitusjäätmete ladestus.

Seega on keskkonnanõuetele mittevastavaid prügilaid suletud juba 90. aastate keskpaigast alates ning nüüd jõuab kätte nii öelda finiš, kus sulgeda on jäänud viimased 10 prügilat varem tegutsenud 350-st.

Eesti kui Euroopa Liidu edulugu

2013. aasta suveks oli korrastatud ligi 150 vana ja nõuetele mittevastavat prügilat. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek on seisukohal, et Eesti on prügilate korrastamisega väga hästi toime tulnud.

Eestis täidetakse kõiki Euroopa Liidu prügiladirektiivist tulenevaid biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamise sihtarve, mis vanadele liikmesriikidele olid seatud aastaks 2016, uutele aga aastaks 2020. Selles võrdluses kuulub Eesti praegu ministeeriumi hinnangul Euroopa Liidu edukamate hulka.

Paikusel 2006. aastal avatud Paikre jäätmekäitluskeskus sündis 15 aastat kestnud Pärnu linnavalitsuse, Paikuse vallavalitsuse, maavalitsuse ja kohaliku keskkonnaameti ühise tööna ning algas piirkondlik jäätmekäitluse nüüdisajastamine. Paikuse abivallavanema sõnul oli alguses kõva vastuseis rahva poolt, sest kaasaegsest jäätmekäitlusjaamast polnud kellelgi ettekujutust. „Arvati, et prügimägi on mägi, nagu meil ikka on olnud – kastiga prügi maha ja minema. Siis korraldasime volikogule reise Soome, et näidata, kuidas tegelikult sellistes jaamades asi toimib. Et ei haise ja pole kole“, meenutab ta.

Paikre jäätmejaam. Foto: Paikre.ee

Paikuse valla keskkonnaspetsialisti Reet Jalakase sõnul on uue jäätmejaama ja kohustuslike prügiveo lepingute mõju näha iga nurga peal. „Kui võrrelda pea 10 aasta tagust aega ja tänast päeva, siis erineb see nagu öö ja päev. Prügi ei vedele enam igas metsatukas ning inimeste eneseteadvus prügi sorteerimise ja ladustamise kohta on tõusnud.“

Kuigi Paikre jäätmejaam töötab täistuuridel, pole selle ressursse ja võimalusi veel täielikult ära kasutatud. Töö selleks käib ning tulevik on helge. Ideaalses maailmas võib lõpuks prügist toodetava metaangaasiga ära kütta näiteks ümberkaudsed elamud.

Kehra muutub lõpuks haisuvabaks

Üheks suletavaks objektiks on Kehra prügila tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala, mis kohalikele juba aastaid peavalu valmistanud on. Nimelt on Kehralased olnud hädas kohutava haisuga, mis elukvaliteeti juba mõnda aega langetanud on.

Projektikoordinaator Heikko Antsmäe sõnul on Kehra prügila tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala projekt  täna sellises faasis, et toetuse saaja Horizon Tselluloosi ja Paberi AS koostab prügila sulgemiskava muudatust kuna korrastamislahendus on natuke muutunud.

Muudetud prügila korrastamiskava ja eelprojekt planeeritakse Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooniga kooskõlastada käesoleva aasta juuni lõpuks. Peale seda viiakse läbi hanked ehitustööde ja omanikujärelevalve teostaja leidmiseks.

Kehra elaniku Taneli sõnul on juba praegu asi paremaks läinud, kui varem, sest 2009. aastal käivitati täisvõimsusel tehnoloogiliste gaaside järelpõletusseade, millest eeldati haisuprobleemi lõppu. „Eks korra-kaks aastas ikka juhtub linna peale ekslema, kuid eks ta paremaks on läinud kindlasti.“

Praeguse ajakava kohaselt näeb Horizon oma ajakavas ette, et prügila on 2015 aasta lõpuks korrastatud. Kehtiva rahastamisotsuse alusel peab prügila olema korrastatud isegi varem kuna projekti abikõlblikkuse periood lõpeb natuke varem – 31.10.2015.

Investeeringud tulevikku on olnud suured

Kümne aasta jooksul on suletud ja korrastatud 44 nõuetele mittevastavat tavajäätmeprügilat ning nüüdseks ei reosta need enam põlengutega õhku ning ka põhja- ja pinnavett. Samuti investeeriti 28 miljonit eurot jäätmetekke vähendamisesse ja jäätmete taaskasutusse, et vähendada prügi ladestamist.

Suured investeeringud on läinud ka Ida-Virumaale, kus suleti ja korrastati Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiprügilad, mis elanike õhke ja põhjavett aastakümneid reostasid. Projektide kogumaksumuseks oli 45,7 miljonit eurot, selgub värsketest andmetest.

Uus jäätmekava keskendub taaskasutusele

Aprillis vastuvõetud uue jäätmekava kolm strateegilist eesmärki, mis Eesti jaoks jäätmevaldkonnas seati, on jäätmete tekkimise vältimine, tarbimisest üle jääva materjali ära viskamise asemel materjali võimalikult suur ringlussevõtt ning jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamine.

Keskkonnaministri sõnul on 2020. aastal jäätmemajanduses hästi siis, kui Eestis võetakse juba tootmisel arvesse vajadust vältida jäätmete teket üldse – seda nii toote disainimisel, valmistamisel kui pakkimisel.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus seletas ministeeriumi aprilli pressiteates – „Nii nagu looduses on kõik pidevas ringluses ja prügi ei teki ega tekitata, nii peaks see tulevikus järjest rohkem olema ka igapäevases toimetamises ja tootmises. Kui me igapäevaselt tekkivast prügimassist suudame üle poole ümbertöötlemise kaudu uuesti kasutusse võtta ja vähendame nii ka saastamist, mis tekiks toorme uuesti tootmisel, oleme hästi toimetanud.“

Jäätmejaama tutvustav video. Keskkonnaministeeriumi tellimusel, toetas Euroopa Liit

Karel Reisenbuk