Hariduspilve ootavad ees perspektiivikad väljavaated

Kui varem ei osatud unistada elektroonilisest koolipäevikust või tasemetöö tegemisest internetis, siis täna on e-haridus üle Euroopa päevakajalisemaid teemasid. Seetõttu on uuel euroraha perioodil e-õpe üks prioriteetidest ning õppevara mahtusid suurendatakse kümnekordselt.

Eesti riik on järjepidevalt kasvanud uue põlvkonna digitaristuga ja pakub õpilastele, õpetajatele ning lapsevanematele aina enam selliseid e-lahendusi, millest üks vanakoolipäevikuga haridusteed alustanu mõeldagi ei osanud. E-maailmas on vajalikud uued oskused ja riik on mõistnud, et kool peab suutma nende muutustega kaasas käia.

Paberkandjal hinded ja koduste ülesannete kirjeldused on juba aastate eest elektroonilisse päevikusse kolinud ning matemaatilisi geomeetriaülesaneid aitab selgitada internetipõhine rakendus „Geogebra“. Lisaks saab põhikooli- ja gümnaasiumiõpilane klassikaliste tundide kõrval end täiendada internetis Tartu Ülikooli poolt pakutavate „Teaduskooli“ täppis- ja loodusainetega, mis valmistavad õppurit ette ülikooliks astumiseks.

Veel enam, maikuus katsetati 6. klassi tasemetööde tegemist  lisaks paberile ka digitaalselt. Põhjus digitaalsete tasemetööde tegemiseks oli koolide suur huvi ja loomulikult õpilaste ettevalmistamine tulevikuks. Kokku lahendasid matemaatika, eesti keele ja vene keele e-tasemetöid 1342 õpilast 52st koolist üle Eesti. Õpetajate ja õpilaste tagasiside e-testidele oli küllalti positiivne. Ennustatakse, et erinevate elektrooniliste testidega jätkatakse aasta-aastalt suurenevas mahus.

Noored pole e-õppega rahul

Endise teadus- ja haridusministri Jaak Aaviksoo sõnul planeeritakse uuel euroraha perioodil riigi olulist panustamist e-õppevara loomisesse. Tundub, et juba täna pakub internet kümneid kui mitte sadu veebisaite, lahendusi ja rakendusi, mis hõlbustavad nii õpilaste kui õpetajate tööd ning aitavad õppimisele kaasa. Ent samas leidub hulganisti neid õppureid ja vanemaid, kes e-haridust pigem ei poolda ning näevad mitmeid vajakajäämisi.

Kahekümnendates noor lapsevanem Riina Rõõm meenutab keskkooli ajal interneti teel läbitavaid aineprogramme ja nendib, et tema seesuguse õppeprotsessiga rahule ei jäänud. „E-õpe on muidugi mugav variant nii õpilasele kui ka õpetajale, aga suhtun sellesse ettevaatusega, sest omal ajal läbitavad ained olid liiga lihtsad ja ka igavad,“ toob Rõõm välja põhjuse, miks ta ei poolda e-hariduse süvenemist tulevikus. Noor naine mõistab, et tehnika arengu vältimine on möödapääsmatu, aga kuna tänapäeva ühiskond integreerub aina rohkem just tehnikaga, peaks eurorahadele leidma muu väljundi – näiteks kuidas inimesi omavahel taas suhtlema saada.

Samal arvamusel on hetkel Tartu Ülikoolis eripedakoogikat studeeriv Helina Kasela, kellele e-ained meelepärased pole. „Mulle meeldib kuulata, kui mulle uut teemat tutvustatakse, mitte et peaksin lugema läbi tohutul hulgal kirjalikke materjale (mis on tihtipeale sõnastuselt ikka päris keerulised).“

Info leidmine aina keerulisem

Eesti võib küll e-riigina olla Euroopa Liidus absoluutses tipus, ent sellest hoolimata ei pea tänaseni paljud inimesed e-valimisi usaldusväärseks ning seetõttu leidub ka e-hariduses kahtlejaid.

Veebimaterjalide sisu tootmine on hetkel olnud üks esimestest sammudest. Ja nüüd ongi Euroopa Struktuurfondi üks väljakutsetest see, kuidas head infot esile tõsta ning hõlpsasti leitavaks muuta. Materjali on tänastes infosüsteemides väga palju ja nende kvaliteet on hüplik, lahendused valdavalt tagasihoidlikud. Otseselt e-õppesse ei pea rohkem panustama vaid seda teha õppimisse ja IKT integreerimisse õppeprotsessis.

Tartu Ülikoolis läbiviidud statistika andmeil muutub e-õpe aastatega aina populaarsemaks

„Seda, millised konkreetsed tegevused saavad rahastatud Euroopa toetusest ja millisest siseriiklikest vahenditest, ei saa täna veel täpselt määratleda, sest vastavasisulised programmid ja meetmed on alles koostamisel,“ jääb Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna juhataja Kristel Rillo vastuse võlgu.

Valmis värske haridusstrateegia

Kui HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla spekuleeriks selle üle, mis võiks Eesti hariduspilve ees oodata, siis uuel rahastus perioodil keskendutakse riiklikult rohkem alus-, üld- ja kutsehariduses digiajastu integreerimisele tavapärasesse õppeprotsessi. Eesmärk on laiendada elektroonilise õppevara osakaalu. Tõsta õpetajate IKT alaseid kompetentse, et tehnoloogia kasutamine oleks õpetajale mugav, igapäevane tegevus, aga mitte stressi tekitav. Õnneks digiajastu pakub hariduses väga palju erinevaid võimalusi, et siin tuleb olla rohkem valmis muutusteks.

„Kõik asjad ajas muutuvad ja nii ka õppimine. Kui me vaatame kuidas on tööstus aastakümneid arenenud, siis haridus on oma muutustega konservatiivne,“ usub Koitla hariduspilve panustamisse. „Tuleks targemalt ja eesmärgi pärasemalt kasutada digiajastu võimalusi. Digiajastu loob võimaluse muuta õppimine põnevaks ja mitmekesisemaks. Õppijad saaksid kõik olla uurijad ja rahuldada oma teadmistejanu. Maailma teadmised on meist ainult hiirekliki kaugusel.“

Õppekirjandus digitaliseeritakse

Kuigi toetuse summad ja kindlad plaanid pole tänaseks veel teada, on Haridus- ja Teadusministeerium panustanud 2014-2020 elukestva õppe strateegia ehk haridusstrateegia loomisesse. Strateegias on määratletud viis strateegilist eesmäki ning meedet, mille saavutamiseks on vaja pikemaajalist süstemaatilis tööd. Tänaseks on haridusstrateegia saadetud maavalitsuse kaudu kõikidesse põhikoolidesse ja gümnaasiumitesse üle Eesti. Haridusstrateegia on laiapõhjaline ühiskondlik kokkulepe sellest, mida tuleb hariduses järgmise seitsme aasta jooksul teha, et Eesti ühiskond oleks innovaatiline, tark ja ettevõtlik.

Haridusstrateegia üheks oluliseks punktiks on „Digipööre elukestvas õppes“ ehk 2020. aasta lõpuks rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikult. Lisaks tagatakse põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse õppekavas seatud eesmärkide ning õpitulemuste saavutamist toetava digitaalse õppevara olemasolu, mille hulka kuuluvad e-õpikud, e-töövihikud, avatud õppematerjalid, e-õpetajaraamatud ning veebipõhised hindamisvahendid. Mais 2015 peavad õppekirjanduse väljaandjad kindlustama, et õppekirjandus oleks ka digikujul riigi peetavas infosüsteemis olemas.

SANDRA PIKK